Luuletused #4

Lõikus

küüsi lõikan kääridega
juuksur lõikab kääridega
paber oma äärega
keel pointless pläraga

Kunst 

“Art”
kas on tegelikult part?
ei räägi linnust
vaid poolest

poolest inimesest
poolest tõest
poolest loost
mis ei julge lõpuni minna

Kirjutamine

kas üldse oskan ma kirjutada
midagi, mis räägib otse südamega?
või panna sõnu lihtsalt ritta – puhas lust
et lõbustada teda

keda?
ma ei tea
äkki see ongi hea.

kuhu tüürib luuletus?
eks elu näitab
seda tea

Bussisõit

bussiga on tore sõita
vaikselt elu kulgeb
asi pole ajas mida võita
puhtas sõidumõnus

kas kainelt või täis lakku
kõik siin oodatud
graafikust maas on buss
juht annab takku

Tripp

vaikses metsas ma kuulsin midagi
ümberringi ei olnud kedagi
kas rääkis minuga just puu
või oli hoopis miski muu

teemaks oli udu
peakolu sees puhta pudru
udu milles eksleme
elu mis meid peksleb veel

mis peks, mis udu, too välja enda pointid
las ma süütan enda jointi
udu milles eksleme
on meie aju pettekeel

Kella sees

ma ärkasin just kella sees
tikk-tokk
pole kogenud seda ükski mees
tikk-tokk
ka viimast korda liigub siin sekundiseier
tikk-tokk
patarei tühi, aeg läbi, aeg ikka treib veel
vaikne uni

Loomevargus

siin ideedeveskis olla on hea
chatgpt annab pool pead
kas on see ärisaladus?
või tulevik must

vaja läheb human touchi
sikutama hakatakse patsi
et mis mees sa oled- andetu- klatšid
ma ei kuula sellist satsi